Kõigi pühakute päeval (1. novembril) kasutatakse kristlikus traditsioonis, liturgias ning kristalliteraapias poolvääriskive, mis sümboliseerivad vaimset puhtust, valguse võitu, kaitset ja ühendust pühakute ning lahkunud hingedega. Kuna selle suurpüha liturgilised värvid on punane ja valge, lähtuvad ka sobivad kivid suuresti neist toonidest ja pühaga seotud tähendustest.
1. Vaimne puhtus ja jumalik valgus – valged ja läbipaistvad kivid.
Mäekristall: Universaalne vaimse selguse ja valguse kivi. See sümboliseerib pühakute puhast hingevalgust ning aitab luua selget vaimset ühendust palvetes.
Pärlid (ja pärlmutter): Kristlikus ikonograafias esindavad pärlid vaimset tarkust ja taevariiki (tähendamissõna hinnalisest pärlist). Need sümboliseerivad hinge puhtust ja pühadust.
Seleniit: Tuntud kui inglivalguse kivi, mis aitab luua rahuliku, püha ja puhta atmosfääri, sobides suurepäraselt pühakute mälestamiseks ja rahu tagamiseks.
2. Märtrite veri ja usujõud – punased kivid.
Kõigi pühakute päeva algne eesmärk oli mälestada kristlikke märtreid. Punane värv sümboliseerib liturgias märtriverd ja elujõudu.
Karneool: Sümboliseerib usujõudu, julgust ja motivatsiooni. Piibellik kivi, mis ehib pühakoja sümboleid.
Punane jaspis: Tuntud kui õigluse ja emotsionaalse kaitse kivi, mis annab rasketel aegadel stabiilsust ja maandust.
3. Vaimne kaitse ja eestpalved – lillad ja mustad kivid.
Pühakute päev eelneb vahetult hingedepäevale (2. november), mistõttu on olulised ka kivid, mis kaitsevad negatiivsuse eest ja leevendavad leina.
Ametüst: Traditsiooniline kiriklik kivi (kantakse sageli piiskopisõrmustes). See kujutab endast vaimset tarkust, kaitset negatiivsete mõjude eest ja sisemist rahu. Varajases kristluses sümboliseeris see ka pühakute puhastavat kannatust.
Must oonüks või obsidiaan: Pakuvad tugevat maandust ja kaitset. Need aitavad leevendada kurbust, ärevust ja leina, toetades hingedevahelisel üleminekuperioodil.
Erinevad ehted e-poes